Töövõimest mööda vaatamine oleks enesepettus…
Aprillis tähistatakse Eestis juba kolmandat korda töökohaspordikuud, mille raames toimub erinevaid põnevaid sportimis-ja liikumisüritusi. Teemakuu eesmärk on kutsuda inimesi üles töökohal või kolleegidega liikuma ning tööandjaid üles looma oma töötajatele liikumisvõimalusi. Töökohaspordikuud korraldavad Eesti Olümpiakomitee, Ühendus Sport Kõigile, Eesti Firmaspordi Liit ja Kultuuriministeerium. Kuu raames toimuvad ka Eesti Terviseradasid kasutades erinevad ettevõtmised, millest kõik on oodatud osa võtma ning muidugi ka iseseisvalt oma töökohas sportimis- ja liikumisüritusi korraldama.Kuigi igasugused kampaaniad võivad ka kerget võõristust tekitada, siis alati on hea taoliste tegemiste puhul ka asjade käigu üle arutleda. Kahtlemata on selleks ka töökohtade roll meie kõiksugustes eluvaldkondades. Kui kunagi NL ajal tegutseti kuulsa üleskutse - "Kogu brigaadiga staadionile!" saatel ja sellest kõrvalejäämine oli pea et võimatu, siis tänapäevane töökeskkond respekteerib ikkagi inimese vaba tahet. Samas leiab üha enam leiab hindamist töötajate liikumisharrastus ja aktiivne elustiil, kuid nagu järgnev arutelugi näitab, siis arenguruumi on Eestis ses osas veel piisavalt... Tööjõud versus töövõime Praegu, uue valitsuse moodustamisel räägitakse väga erinevatest Eesti arengusuundadest, kus enamustes koorub välja ennustus keerukamate aegade poole. Pakutud lahendusi majandusedu jätkuks on esitatud küll nii ja naa, kuid kuidas ka nende reast ei otsiks ka inimeste töövõime parandamise teid, leiab selle asemel tunduvalt tähtsamatena näivaid probleeme. Näiteks kas või täiendava (ja võimaliku väljast tuleva) tööjõu vajaduse ümber käiv diskussioon, kus paraku ei jagu tähelepanu aga sellele, kuidas meie praegune - olemasolev ja päevast -päeva Eestis rabav töövägi suudab ja jaksab...Sest kui vaadata mistahes valdkonda, võtta ettevõtet või asutust, siis kõik tööandjad ootavad ju...