Talispartakiaadi teisel võistluspäeval koondusid võistlused Käärikule järvele, kus esmalt prooviti õnne kalapüügiga ning jätkati karastava suplusega.

Kalapüügivõistlusel selgitati parimad välja püütud kalade kaalu alusel. Pärast nelja tundi selgus, et suurima kalasaagi on välja tõmmanud Danske Spordiklubi. Õhtuse kalaroa lootuses on ka Orkla Eesti AS ning Lennuliiklusteeninduse AS esindajad.

Suurima saagi – 776 grammi kala – püüdis tänavu Erki Aljamaa Danske Spordiklubist. Umbes tunnike pärast võistluse algust oli Aljamaal kogutud juba kena kalasaak, mida ta ei osanud kokku lugedagi ja lubas selle vastutusrikka töö kohtunikele jätta. Aljamaa proovis kala püüda ka eelmisel aastal, kuid siis läks tal kehvemini ja õnge otsa jäi vaid paar kala. „Nüüd olen juba mitme aasta saagi kätte saanud,“ rõõmustas ta.

Naiste arvestuses näkkas kala kõige paremini Liisi Vaguril, kes esindab samuti Danske Spordiklubi. Tema päevasaagiks kogunes 167 grammi.

Kalade meelitamiseks kasutasid osalejad erinevat sööta, näiteks prooviti nii kärbse vastseid kui ka punast maisi.

Helen Hanimägi ja Triinu Liitmaa SEBst polnud tunnikese jooksul veel ühtegi kala õnge otsa saanud. Tundub, et sääse ja kärbse vastsed polnud vist õige valik.

Orkla Eesti AS võistkond proovis eriti kavalat taktikat: „Saime kolm kuldkala ja viskasime nad vette tagasi, et tuleks veel rohkem,“ reetsid osalejad. Kreete Järv selgitas, et söödaks kasutatakse punast maisi, mis vees popkorniks muutub. Küsimuse peale, kas kala pole proovitud šokolaadiga meelitada, vastab Järv: „Ei ole, vist peaks. Varsti läheb šokolaad ka mängu!“

Kui õngitsejad juba väsima hakkasid, sättisid end vette talisuplejad. Eelmise aasta saaginumbreid vaadates tundub kahjuks, et võib olla panid just ujujad vee liialt kihama ja juhatasid prisked võidukalad jääaukudest eemale?

Enne Stihli taliujumist kinnitasid korraldajad, et kuigi talisuplusbasseini ümbritseb jää, olevat vesi kõvasti plussis. Esimesed huvilised kogunesid kõhklevalt, kuid peagi oli suplushuviliste rivi pikk.

Taliujumises teenisid enim punkte Swedbank AS, Orkla Eesti AS ning Danske Spordiklubi.

Tublimad ujujad olid Anne-Mari Orntlich (N50) Tallinna Linnatranspordi AS-ist, Katrin Peterson (N40) Danske Spordiklubist, Triinu Viiderfeld (N30) Elisa Spordiklubist ning Kerti Kesküla AS Normast. Orntlich ja Viiderfeld kaitsesid eelmise aasta tiitlit.

Meestest olid talvistes oludes kiireimad ujujad Henn Zvorovski (M50) Lennuliiklusteeninduse AS-ist, Martin Kärner (M40) Orkla Eesti AS-ist, Veiko Juurikas (M30) SAINT GOBAIN GLASS ESTONIAst ning Mattis Torn (M) MTÜ Tallinna Lennujaama Spordiklubist. Veiko Juurikas oli parim ujuja ka eelmisel aastal, Martin Kärner vahetas mulluse teise koha tänavu esimese vastu.

Illar Lood SAINT GOBAIN GLASS ESTONIAst oli esimene, kes karastavasse vette hüppas: „Mõtlesin, et teeme ruttu ära!“. Lood on Stihli taliujumisel osalemas juba kolmandat aastat ning selle ajaga on talle selgeks saanud, et mida rohkem teisi vaadata, seda kehvem. „Teed esimesena ära ja omas mullis. Vesi oli hea, sisseminek on kõige hullem, ujumine on lihtne,“ lisas ta.

„Ujujatel, kel tehnika käes, neil on loomulikult plussid, aga tuleb rahu säilitada,“ kõlab Anne Kaseväli (MTÜ Tallinna Lennujaama Spordiklubi) nõuanne.

Feliks Talpsepp Ernst & Young Baltic AS-ist pelgas, et vesi on külmem, kuid polnud hullu midagi, eelmised suplejad olid järve juba kuumaks kütnud. Feliks tegeleb taliujumisega hobi korras ning kinnitas, et järves on vesi täitsa soe, meres külmem.  Ta süstib ka motivatsiooni talisuplust proovida: „Kui istud kodus ja mõtled, et peaks midagi kasulikku tegema, siis on kaks varianti, kas lähed jõusaali trenni või ujuma. Välja tulles on fiiling täpselt sama, aga üks võtab kolm minutit ja teine poolteist tundi.“

Jorma Orusaart AS Normast sundis vette hüppama kohusetunne oma tiimi ees. Ta möönab, et pärast on enesetunne päris hea. Ardo Pajur Swedbank ASist pole isegi päris kindel, mis teda vette sundis – kõik läksid ja nii ei jäänud mehel muud üle, kui tuli järele minna. „Läks rabistamiseks, ujumine läks meelest ära. Polnud hullu midagi, aga oleks pidanud ka ujumisele natuke mõtlema, oleks saanud kiiremini,“ pakub ta.

Samal ajal peeti järve ääres tuliseid pallilahinguid: kavas olid talivõrkpall, talijalgpall ning ka kummikuhoki.

Vaata võistluse tulemusi SIIT.

Pildigaleriid võistluspäevast leiad SIIT.